Igasugune energia on kadunud. Mind äratavad alles esimesed kevadpäikse kiired - need puhuvad elu sisse. Seni tuleb lihtsalt see kohutav talv üle elada. Seda aega, kus ma suudaks talvest mõnu tunda, vist ei tule.
Ma ei suuda isegi õdesid vaatama minna, sest ei ole suuteline kuhugi sõitma. Kevadel ja suvel vastupidi ei suuda ma kodus istuda, mingi vägi tirib kohe kuhugi mujale. Aga varsti pean vist end ikka kokku võtma, sest noorimal õekesel tuleb sünnipäev ja sinna peab ju minema (polegi teda juba paar kuud näinud) ja lähemal ajal peaksin järjekordselt tädiks saama, siis saab katsikule minna!!!
Saaks see talv juba läbi!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar