Daili sünnipäeval pidi ikka laual olema kana ja sefiiritort, muud polnud oluline. Ja paari aasta pärast, kui me suudame jälle su sünnipäevi tähistada, siis ma tean, mida lauale panna - ikka kana (krõbedaks praetud) ja sefiiritort.
Ei möödu ühtegi päeva, kui ma ei igatseks su järele, mu kullake! Ma tean, et juhtunut muuta ei saa ja me peame leppima sellega, et sind ei ole enam. Ja aina rohkem tundub mulle, et igaühel on ikkagi mingi saatus ette määratud. Mõnel elada, särada ja põleda, teisel vastupidi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar