Ei ole kohe ammu blogisse midagi kirjutanud, sest mis ma neid halbu uudiseid ikka kirjutan. Aga täna olen veidi paremas tujus, sest eilsel sünnipäeval oli tõeliselt hea meel nii palju sõpru näha. Hetkel olen nagu lilleaias või nagu tüdrukud eile ütlesid, et nagu kooli lõpetamine oleks :) Veendusin ka selles, et mulle ikka sobib seltskond, tervis oli kohe parem kui pikal ajal enne seda. Ja ööselgi magasin nagu nott, mida pole ammu juhtunud. Oh, oleks iga päev nii hea olla!!! Arvata võib, et külalisi tilgub kuni nädalalõpuni, mis on iseenesest positiivne, sest siis olen pidevalt hõivatud ja aeg läheb kiiremini. Tahaks ju, et juba saaks selle radiokemoteraapiaga alustada, tervis võib küll hetkeks hullemaks minna, aga vähemalt on ravi alustatud. See ootamine - venimine on palju kurnavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar